well well well. see kõik oli nii juhuslik. tõsine saatuse sõrm või miskit. selle asemel, et minna oma tavalise 1.2.3.4.5.6.9.10.11.23.42.47.48 asetusega, lasin järjest ja näpp jäi pidama eurospordil kui nadal ja djokovic sooja vehkisid. ja ma olin ouououou muidugi muidugi eile uudistes just teisik võidutses, men ofc men. mõtlesin siis, et no krt vaatab kordki elus korralikult meeste duelli ka ära. tennisekauge nagu ma olen. muidugi ma teadsin kes on minu lemmik. kamoon. üldse võinuks nad enne mängu valida võitja selle alusel, et kes ilusam on, sest lõppkokkuvõttes just nii ju läkski. ahahahaaaa nii naljakas. ihihihihi. a päriselt ka. djokovici ilastamise pärast ma tglt suuresti seda vaatama hakkasingi. ja no siis kui ta veel valge pluusi musta vastu vahetas,,, rrrrrrgh. muidu ikka nii, et must sucks, kuid talle sobis must paremini kui valge. jaa. ilus oli vaadata. ilus. no ja nii see mäng roomas. kuigi mehed ise ei roomanud. ikka väga hullult toimetasid. mu lemmikkoht oli tseremoonia. see kui official mehed jaurasid ja kutid pidid SEISMA pärast pea 6 TUNNIST mängu pidid seisma ja nad seal siis venitasid ja kummardasid ja kükitasid ja võrgule toetasid kuni neile toolid toodi ja rahvas hakkas selle peale juubeldama. nagu for real. sa mängid 1/4 ööpäevast 30+s ja võidad ka veel ja siis pead nagu karistuseks seisma. ma pole vist ealeski nii kaua järjest telekast miskit muud sporti peale kergejõustiku vaadanud. edasi tennise teemasse, siis kanepi oli reedel juba hallis ja see pani kohe ohkama. ta fitnessigurul on mingi djeela. algul ma arvasin, et kujutan seda endale ette. no mõnikord on ikka nii, et kui sa kedagi jõllitad, siis tundub, et ta ka sind jõllitab või no jõllitabki, sest sina jõllitad teda. meenub kohe see blond vene pihv kes espe juures käis. see veidrik. ja siis kuidas ta ühel hiliskevadisel päeval staadionil eriti veiderdas, mulle külje alla ronis ning oma tavalise haamri näo asemel naeratuse manas. tundub selline tavaline keiss, a no ausalt ka ta oli jumalast kriipi. vot selline beib. nagu ajakirjast välja astunud. väga nummi. mulle meeldivad ilusad inimesed. aga nad võiks kriipimise asemel normaalselt ilusad olla. no ja siis see fitnessi kutt. no vahib. selle vahtimise tunneb ära. tavaline nö märkamine, et kui keegi ruumi astub, on see, et vaatad->registreerid ära->jätkad oma tegevust või siis ->suhtled kui on tuttav. muidugi on erandid juhul kui siseneb ruumi nt erakordselt kogukas inimene, huvitava soenguga, imeilus, mõne muu efekti-defektiga. vahtimine on see kui ruumi siseneb inimene (keda sa oled varem juba näinud,+korduvalt) ja sa vaatad->suu vajub lahti->vaatad->vaatad->vaatamine omandab uue mõiste = vahtimine. kanepi&co hängib alati klotsikeste juures ja meie pleiss on raja kõrval. seekord pidin ratast väntama minema ja kohe ründasin sinnapoole ja siis see prüüs just persetas kerelihaste atribuutika peal (jah, konkreetselt persetas) ja tegi seda vahtimise varianti. suutsin natuke otsa vaadata ja siis vist lausa kerge silmapööritusega keerasin pilgu ruttu kollaste kappide poole. mul pole muidu väga probla kui mind vahivad mingid suvalised kukumukud kuskil poes või tänaval või kuskil kus ma näen normaalne välja. a kui mingi tukaga vend vahib mind mu kõige bad featurimas riietuses, on kuidagi eriti inetu tunne. aimates veel, et ta himustab mu selga. jaaaaaaa ta raudselt vaatas, et oi mis kena vildakas selg, selle kallal tahaks imet teha ja sirgeks väänata. kui ma emale seda ütlesin, et fitnesstukk vahib, siis ema hakkas naerma ja ütles, et muidugi vahib - ta vaatab mis kõvera seljaga tüdruk see veel on. seega on suht reaalne teooria. muidugi ma ei taha nüüd probleemi tekitada, väga vahva kui ma pole nähtamatu ja inimesed mind näevad, kuid veits kõhe hakkab. kusjuures kitil on sama keiss ühe teise vannaga kes hallis ringi laseb. kamoon me ei kujuta neid asju ette. no no no. maybe next time i'll smile.
pühapäev
saun
käisin eile kaemas seda uut naistesauna boxi ja olgugi, et sel nii mõnedki defektid, kiidan heaks. ema kaasa ei tulnud. enne sauna tegin paaritunnise uinaku, kus nägin lesbiakti kosmeetikuga (whyyyyy?). ärkasin täpselt nii, et jõudsin planeeritud ajaks sauna. mu päevane kadakaretk feilis ja pidin kõigest kasega piirduma. ei feilinud selles mõttes, et ma poleks kadakat tooma läinud. läksin ja saingi kadaka. kahjuks hiljem aga selgus, et kuivanud teine d0jdgjffjewpgkfmür30+6yhvmsd. no eniss 6 olin saunas. oma kasevihaga. plaan oli korralik puhastus teha. järgida ka uut fakti, mille olin saanud teada leilitamisest. nimelt, et vahepeal ei tohi vett juua. loogiline, kuid polnud ever ise selle peale tulnud. ja väga hästi sain hakkama. ja üldse selle väga hästi hakkama saamisega tekkis probleem. probleem nimelt selles, et käisin 3 korda vihtlemas. tavaliselt piirdun max 2 korraga. ja polnud jama selles, et poleks piisavalt kuum olnud või teab mis veel. viskasin kivid 80lt korralikult 100le ja sellel kuumusel peaks nii pika ajaga, mis mina seal tagusin ja tagusin, ikka korralikult südame peksma saama. agaaaaa neetud sport. neetud võhm. neeetud kiire taastumine. kohe kui ette jõudsin, oli süda juba rahulik. trennis on änks pänks kui jooksen lõigu ära, tõmban korra hinge ja võin uuesti minna. jooksu võlud. aga saunas, nooooo tahaks surma tunda juu. muidu oli tšill. lugesin vahepeal raamatut. kuulsin läbi ventika mis juttu mehed ajasid. väga äge. kadestan neid. tahaks ka oma saunagängi. no jah, on ingrid ja teised tädid, kuid tahaks nooremat pealekasvu. kedagi saunasõbrannat. nuuks. 3 tundi läks saunas nagu linnulennul. me gusta.
kolmapäev
mõtlesin välja miks vene keel poolat meenutab. sest bussis näidati ljubov markovi ja interne. damn isegi et seekord läbi taeva minek.
tõsine naine. täna õhtul tuli nii hea tuju, kuigi sellele eelnes masendav üleastumine. poputasin end veidi hügieeniprotseduuridega, see alati aitab. pärast mida ütles iss, et sorteerib keldris raamatuid ja seal on meie vana kraami - õpikuid - ka. vedasin suure kastitäie esimese klassi jms sodi tuppa. kaasaarvatud 2 muusikas ja 3- eesti keeles, nagu wtf :D kirjanduse tv'd võtsin ka kõik kaasa. mul ikka on mingi djeela eesti keelega, olgugi, et blogis see ei kajastu. seejärel tegin uisutamiseni aega parajaks vene mussiga. nagu ikka, määrisin emale vene kutte ja mehi pähe. reageering oli tal vaimukalt vihane, nagu ikkavol2: "mulle ei meeldi sellised. hõõrub seal mingi eidega. ja see, et tal valge maika on, ei tee teda ägedamaks." :D a mulle meeldib. üldse on mul muusikamaitse lai ilma liialdamata. nautida samaaegselt vene sülti - NÄIDE ja vanamuusikat - NÄIDE2 . muidugi kui juureni aus olla, siis NAUDIN ma rohkem teist. enim meesvokaali-koori, monserrat lihtsalt leidus juutuubitamiseks esimesena peast. hästi hea tuju, sest vb mu plan will work ja siis on tõtõtõtõtõtõtõdõõõõ
teisipäev
lapsed on mind nakatanud jonniga. krokodillist soerd on närvid seest ära söönud. olen eneses pettunud, et pole piisavalt usin. võitlen mürkidega. tahan süsteemsuse rattad korralikult käima saada. unistan elust grenouille koopastseenist. pean rohkem magama..
laupäev
esmaspäev
täna batlas ringi sammudes meenus toonane kord kui rongile jõudnuna saatsin piksekünkale smsi: "mu vastas istub mingi naine ja sööb magic seeni" vmi. järsku tabasin end mõttelt, et mul kotis porks ja seda nosides ehk hiljem saadab omakorda keegi teine tegelane oma sõpsile smsi: "istun rongis ja mu kõrval mingi tšikk sööb mullaseid porgandeid". rongis aga üllatus-üllatus istus mu vastu too sama seenetädi (ei söönud ta toona seeni ofc, ilmselt õunu vmi hihi), kuid porgandid olid selleks ajaks õnneks otsas. ja tädi tglt on mingi käsitöötädi ja mu emps teab seda tädi, sest ükskord vahtis ta oma käsitööringi pilte feissist ja siis seal oli see tädi ja ma küsisin kes on see tädi, tundub olevat väga kunstitädi ja emme ütles, et ongi üks mõnus käsitöötädi. mingi mahepõllunduse ka, vist, ega, oli nii?
eile vapianos, kus kõik oli pilgeni rahvast täis, kessuga enne kontserti istuda mõtlesime, seisatame ja veendume, et ei mahu kuhugi- läbi akvaariumi silman lõuga (pekki meelega pilt, meelega raisk!) ja näen kuidas ta soss-soss malaisiale (ei leia niivõrd nimeloomulikku pilti) ütleb miskit a'la: "vaata imbi on mingi kutiga" ja kuidas see mind kohe silmadega otsib ja viimaks märkab ja nad mõlemad on mokk suht töllakil ja ma vaatan mujale ja ei tee väljagi, tglt lausa ülbelt ignoreerin. kujutan ette mida nad kaptjuhile rääkida võisid. ihii. poogen. MUL HAKKAS TISS VALUTAMA. mayday mayday. milline vahepala. aga päriselt ka. a igatahes selle kaptjuhi teemaga, siis masendav. tglt hea, et ma pääsesin enne kui oleks sellesse seltskonda sattunud. selle hädise pinnapealse kohtumise põhjal ma ei saa miskit halba inimeste kohta öelda, kuid selline ussitamine oma friendluse nimel on nõme. labane. a mõtle kui kessu oleks nt mu brotha mitte lihtsalt tuttav kess, siis oleks eri fun lahmida lampi. naljakas kokkusattumus ikka. huvitav kas neil oli häbi ka. parem oleks. vähemalt mul oleks. kui mitte häbi, siis piinlik ikka.
kontsert oli rõvvvvvvvvvvedalt hea. muud teadma ei pea. kohale vaja tulla!
pühapäev
ohh nii hea tuju. nii hea. üle pika aja sain end lõppeks välja magatud. loodetavasti ka ette, sest õhtul lähen viiulit kuulama ja jõuan teab-mis-kell ja homne äratus ehk on jälle 5ne. selle viiuliga.. alustan kohe kaugemalt. olen ikka ja alati proovinud käia tohisool kontsertidel, nii palju kui neid seal on. v-a igasugu lõõritamised, mind huvitavad pillid, eesotsas klaveriga. samas nt kasar kunagi oli väga mõnn. a no 1.nov oli kristi kapten. (guugeldasin, et ta ka aprilli alul esinenud, damn). ilus noor armas mmm mmm pianist kristi kapten. jõudsin ulmel moel kella 18ks kohale. väääga pro kontsert. pisarake hakkas mul veerema kui ta SELLE viimaks ära klõbistas. klõbistas, päh. ikka tulevad mu jutu sisse kuidagi halvendavad sõnad, kuigi proovin leida lihtsaid. tõsiselt, tõsiselt kaunis pala. hästi suur. valus. SUUR. vihane. (muide, sept algul käis lepo sumera tütar kadri-ann koos hanna heinmaaga samuti tohisool kontserti andmas. seal oli küll veidi kergemat ja ka kaasaegsemat muusikat). BUU PEAKS NIMED SUURTE TÄHTEDEGA KIRJUTAMA JUU BUUUUU. ja siis novembris läkski lahti rahvusvaheline pianistide konkurss. täpsem info siit ei jõudnud ma sinna üldse. pärast ununes ära ka, et see käib. kuni kuulsin raadiost, et konkursi võitis ta dam ta daaaaaaaa Kristi Kapten. see tegi meele taaskord rõõmsaks. kuid.. enne seda ja pärast toda veel enam hakkasin guugeldama igasugu klaverikontserte. mitte neid 10euriseid eesti kontserti seeria värke, mida mu kott tihti ei võimaldaks, vaid freeeeeeeeee ja amatöör ja intiimne jms ning ma ei tea kuidas ma kohe, kuid viimaks leidsin üles EMTA koduleheküljelt. so 28dets seadsin sammud akadeemia poole. tegelikult oli tol päeval valikus veel teine kontsert, nüüd kus on olemas SELLINE tore leht (hull reklaamipost) a otsustasin Akadeemia kasuks, kuna see algas varem. kavas oli tšello, viiul, klaver ja sai kuulda ka metsosoprani. kontserdisarjaks JUBILATE. Laine Mets 90. kõige pealt tegin kindlaks asukoha, sest mul polnud aimugi selle imede hoone asukohast. ainult jutte olen kuulnud - jeah, nagu mekast. teiseks polnud aimugi milline see kontsert olema saab. ise arvasin, et miskine õpilaste maiguline. saalis olime muidugi mina, vanemad inimesed ja noored õpilased. no suurem osa proua Metsa õpilasi, ofc. kohe kui saali sisenes ja kummardas Ivari Ilja ja õpilased hullusid, no ausalt ei räägi suuremaks, sain aru okou kus ma olen. kui teised pianistitädid-tšelloonud jms kutsuti tagasi korra, siis tema 2. no ja nii läkski, et kuulsin esimest korda REAALSET viiulit laivis ilma orkestri ja muu hämata. mu varasem kogemus oli kõrvukriipiv õigemeele-soomere vms etteaste kooliaktusel. see oli kohutav, kõik hoidsid kõrvu kinni. need poognapillid on nõudlikud taseme poolest, algajad peaks ikka suletud uste taha jääma. tšello ajal mõtlesin, et kohe kohe nutan end vedelikest tühjaks. reaalsuses ei nutnud üldse tglt jeje, a see tšelloonu oh jeesus. kuidas ta hõbedastest juustest salk laubale rippus, need noored silmad ja klaveri taga ta naine, Piia. kontsert kestis 1,5h! ÜKS KOMA VIIS TUNDI! nagu how cool is thaaaaaaaaat. kindlasti venis pikemaks suurte aplauside tõttu, kuid siiski. läkski nii, et esinemas olid valdavalt vanemad Metsa õpilased, kuid oli ka verinoor viiuldaja ja nt Liisa Hirsch, kelle pala filmist "Mälestuste maja" tahaks hullult netist üles leida. mmh, nii palju sümpaatseid inimesi kõigest napi pooleteise tunni jooksul. nii vahva. täna tuleb ka äge, kindlasti. nomnomnommmmm. ja see on nii hea lugu.
reede
36 magamata tundi
käisin eile fahles kokkamas. krdi hea spontaansus. plussis ära mu käkerdise aasta alguse. täpsemalt teise päeva. vahetus ise oli jumalast norm, ei kurda. kohe tiksub täis 36s. täna näen unes KOTTE. loodetavasti on seal sees kingitused. ja neiks pole KANAMUNAD.
esmaspäev
laupäev
Kallis jõulumees, üsna inetu minust jälle kingisoov esitada, kuid palun palun too mulle järgmisteks jõuludeks väike vend või õde. Aita leida emal jaks ning usk, et on mõtet veelkord võtta ette see pikk ja raske teekond. Oh palun! Ma nii väga tahan:(
f:flickr
esmaspäev
no ja siis see riimuva nimega kutt, kes..
kirjutasin riimuva nimega kutile facebooki. riimuva nimega kutt kirjutas vastu. ja nüüd me riimuva kutiga peame kirjavahetust.
ahh rongid..
pühapäev
jeesus. ivan dorn. 0,5 aastat minust vanem. olnud edukas muu spordi hulgas ka ujumises ja kergejõustikus (ma ei räägi lihtsalt mingist lasteringis käimisest, vaid meistritiitlitest wiii). võitnud klaverikonkursse. välimust ma parem ei mainigi.. OO JUMAL MILLISEID OLENDEID SA TOODAD, UI UI UI MIS INIMESI.
laupäev
